Üks lugu: Rait.

Meil on kontoris muusikakuud – st et iga töötaja paneb kokku pleilistid kaheks päevaks ja need kõlavad siis töö taustaks suuremale osast kollektiivist. Tänase listi valis Aleksandr (Guns N’Roses, Metallica, Nirvana, Nightfish jms) ja mulle tuli meelde selline Lugu.

Kui mind kooliajal üldiselt igaks nädalavahetuseks ja vaheajaks vanaema juurde kupatati, siis kevadvaheajad veetsin alati onutütre juures Elvas.

Ma arvan, et olin siis vast kümnendas või üheteistkümnendas klassis või miskit sellist… Igatahes olime juba nii suured inimesed küll, et onutütre sünnipäeval ennast täis tõmmata. Tal oli peika külas, peika võttis sõbrad ka kaasa ja ehk oli seal veel mingeid inimesi, igatahes veetsime pool nädalavahetust nende pisikese korteri pisikese elutoa pisikesel diivanil, üksteise otsas ja seljas ja süles. Õlut jagus ja kitarrid olid poistel ka kaasas.
Seal oli üks Rait, kes ei olnud ei silmatorkavalt ilus ega silmatorkavalt eluvend – aga kõik vajalikud kolme-duuri lood olid tal viimseni käpas. Ja siis ta ütles ühel hetkel, et kuule, et nüüd ma laulan sulle, ainult sulle, ja et see laul on ainult sinu oma. No vot. Ja siis ta tinistas oma kolme duuri ja laulis Nirvana „Rape Me’d“ ja ma mõtlesin, et see on ikka täiega romantiline.

Ma arvan, et see oli esimene kord, kui keegi mulle laulis.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: