Monthly Archives: august 2011

Kogu täiega kodus tagasi

Ma ei taha enam rääkida reisist. Sest viimased päevad Zagrebis  – ses keskealiste linnas, mis pühapäeval korraliku katoliiklasena pattu tunnistab ja letargilises vaikuses tukub – olid toredad. Olid koduigatsusega segatud ja äraminemise kurbusest rõhutud. Need viimased kaks päeva olid eriti toredad, sest need olid minu omad. Ainult minu, minu enda, minu üksi. Need viimased kohvitassid. […]

Zagrebis ahistab kuumalaine ja orkaan Irene

Üleeilne bussisõit Labinist kulges ootamatustevabalt ootamatult ehk konditsioneer oli põhjas, bussis alla 20 kraadi (milline luksus) ja selle tulemusena tilkusid esimesed kaks istet (arva, kus mina istusin!) täiesti märjaks 🙂 Aga isegi see ei seganud, peaasi, et hingata ja olla kannatas. Millegipärast olin ma ette kujutanud pisikest ümarajoonelist sini-valget sõidukit aastast 1950, enamik aknaid puudu […]

Kord kohtume taas Istrias…

Eile õhtul käisime Rabaci rannapromenaadil kolamas – käänuline rannajoon, imeväikesed kiviklibused ja kaljunukilised lahesopid, miljon läbumüüjat (ühelt ostsin suurema koti – et saaks Zagrebisse ja edasi lennukisse oma suurenenud varandusega kohale. Täna hommikul, kui kraam sees ja me kontori ees juba, tuli sang ära! No normaalne, ah?!) ja kümneid pisikesi restorane… Enamik restorane pakub n.ö. […]

Nukumajalik Labini vanalinn

Veidi imelik on taas ilmast alustada, aga kui toas on 36 kraadi, ei ole muude mõtete jaoks ajus justkui enam ruumigi. Niisiis tegin akna lahti ja kolisin terrassile, kus valitseb luksuslik normaalsus 30 kraadi ja liikuva õhuga. Majaperemees vaatab üleval telekat – täpselt poole tunni pärast ehk kell 10 saabub vaikus. No mitte päris vaikus, […]

Skorpion luuras mind vannitoas.

/postitatud päeval kontorist/ Mu loomaarmastus sai ametliku põntsu: no tõesti, kuskil on piir. Skorpion vannitoas on selle piiri igatahes ületanud. Käisime eile tolles väikeses kalarestoranis ja kõik oli igavesti mõnus, kaasa arvatud ilm. Öeldi, et kuumarekord, aga ei oska kuidagi kinnitada. Igal juhul oli päev palju palju kergem kanda kui pühapäev (mil tõepoolest õhk SEISIS […]

Viigimarjade ja kalahammustustega Horvaatia mägedes

Meil siin on boad. OK, mitte meil siin maja juures, aga seal all – eemal mägede vahel sügavates metsades. Ma ei tea, mida nad „boa“ all silmas peavad, aga neid boamadusid on siin igatahes kahte sorti. Üks tapab poole tunniga, teine tunniga. Ja üks on „väike“, umbes meeter-poolteist, ja teine on suurem ning kasvab kuni […]

Esimene päev Horvaatias – tönnisin toas nagu koolieelik

Olen nüüd siis Horvaatias, täpsemalt ühes neist suurepärastest tavamõistusele pisut kaugeks jäävatest mägilinnadest. Taamal helgib järjekordne mägede vahele eksinud lahesopp, arhitektuur kõigub iidse ning pähekukkuva vahepeal, akna taga ripuvad viinamarjad ning sõidutee äärsed on enamasti palistatud päevalillede alleega. Täpselt see, mida ma nii himuralt otsin kõigis remondisaadetes, abroad-kolimise lugudes ja reisikirjades. See, noh. Selline vagur […]

Nutt ja hala pakkimisega ehk lahkumine Belgradist.

Käes on laupäeva hilisõhtu, kohver on poolenisti pakitud, higi nõriseb laubal ja lauanurgal on ice latte viimane sorts luristamist ootamas. Ehk siis – on Belgrad möödunud ja ees nüüd lahkumine, kas tõesti lootsin ma, et õnn on igavene… Jätsin kodus kohvrisse kenasti vaba ruumi. No et tagasi tulles mahuks sinna see va vahepeal lisanduv läptop […]

Puudel sai Belgradis linnaloa

Täna on siis see tähtis hetk mu elus, mil Minu Serblane läheb õllefestivalile ja oma peikaga kohtuma ning mulle on seega linnaluba antud. Eile tegin lähikonnas (kesklinnas elan, super!) tiiru peale, täna üritan poodide lahtiolekuajale oma kolamised sättida. Kingakontsa alumine ots läks eile õhtul ka kõige kaduva teed ning nüüd kõnnin ringi, kõps-mats-kõps-mats rütmi saatel, […]

Minu Belgrad. Koos lehmadega.

Täna päeval tõmbas kraadiklaas 30 kanti ning et tuult polnud ka palumise peale loota, leppisin selga kleepuva kleidi ja silma kippuva higiga kui paratamatusega. Suurem osa päevast möödus kontoris, kuhu jõudmiseks tuli Minu Serblane mulle kenasti maja ette järgi ja talutas käekõrval kohale – hoolimata mu vaiksetest palvetest eile, et äkki annaks aadressi ja küll […]

Lufthansa tõi mind elusalt Belgradi.

LENNUKIS// Loksun kuskil Poola äärealadel (TEGELIKULT ma muidugi ei tea, eksju, pakun enamvähem täpselt umbes) ja andsin hetk tagasi ära suurema osa oma prügist, kaasa arvatud oma lutsukommid (kogemata). Lunch on siin kesine (olgu siinkohal tervitatud Estonian Airi kunagised kuivanud saiad!). Koosnes mingist asjast, mida nad ise ilmselt pizza-pirukaks nimetavad. Tegelikkuses oli tegu servast söestunud […]

Kui armastus saab kokku võetud…

Täna EELK usuteaduste instituudist vesteldes oli jälle tore märgata, kuidas mu „trail of thought“ töötab ehk et kaks justkui seostumatut asja tulevad korraga meelde, sest ühenduskohad on minu jaoks olemas. Ehk et küsimus, kas minna EELK UI’sse õppima või mitte, tuletas mulle meelde luuletuse, mis võtab kokku armastuse. Minu jaoks, minu väikeses argises universumis. Ilmselgelt […]