Category Kultuur

Zagrebis ahistab kuumalaine ja orkaan Irene

Üleeilne bussisõit Labinist kulges ootamatustevabalt ootamatult ehk konditsioneer oli põhjas, bussis alla 20 kraadi (milline luksus) ja selle tulemusena tilkusid esimesed kaks istet (arva, kus mina istusin!) täiesti märjaks 🙂 Aga isegi see ei seganud, peaasi, et hingata ja olla kannatas. Millegipärast olin ma ette kujutanud pisikest ümarajoonelist sini-valget sõidukit aastast 1950, enamik aknaid puudu […]

Kord kohtume taas Istrias…

Eile õhtul käisime Rabaci rannapromenaadil kolamas – käänuline rannajoon, imeväikesed kiviklibused ja kaljunukilised lahesopid, miljon läbumüüjat (ühelt ostsin suurema koti – et saaks Zagrebisse ja edasi lennukisse oma suurenenud varandusega kohale. Täna hommikul, kui kraam sees ja me kontori ees juba, tuli sang ära! No normaalne, ah?!) ja kümneid pisikesi restorane… Enamik restorane pakub n.ö. […]

Nukumajalik Labini vanalinn

Veidi imelik on taas ilmast alustada, aga kui toas on 36 kraadi, ei ole muude mõtete jaoks ajus justkui enam ruumigi. Niisiis tegin akna lahti ja kolisin terrassile, kus valitseb luksuslik normaalsus 30 kraadi ja liikuva õhuga. Majaperemees vaatab üleval telekat – täpselt poole tunni pärast ehk kell 10 saabub vaikus. No mitte päris vaikus, […]

Skorpion luuras mind vannitoas.

/postitatud päeval kontorist/ Mu loomaarmastus sai ametliku põntsu: no tõesti, kuskil on piir. Skorpion vannitoas on selle piiri igatahes ületanud. Käisime eile tolles väikeses kalarestoranis ja kõik oli igavesti mõnus, kaasa arvatud ilm. Öeldi, et kuumarekord, aga ei oska kuidagi kinnitada. Igal juhul oli päev palju palju kergem kanda kui pühapäev (mil tõepoolest õhk SEISIS […]

Viigimarjade ja kalahammustustega Horvaatia mägedes

Meil siin on boad. OK, mitte meil siin maja juures, aga seal all – eemal mägede vahel sügavates metsades. Ma ei tea, mida nad „boa“ all silmas peavad, aga neid boamadusid on siin igatahes kahte sorti. Üks tapab poole tunniga, teine tunniga. Ja üks on „väike“, umbes meeter-poolteist, ja teine on suurem ning kasvab kuni […]

Nutt ja hala pakkimisega ehk lahkumine Belgradist.

Käes on laupäeva hilisõhtu, kohver on poolenisti pakitud, higi nõriseb laubal ja lauanurgal on ice latte viimane sorts luristamist ootamas. Ehk siis – on Belgrad möödunud ja ees nüüd lahkumine, kas tõesti lootsin ma, et õnn on igavene… Jätsin kodus kohvrisse kenasti vaba ruumi. No et tagasi tulles mahuks sinna see va vahepeal lisanduv läptop […]

Lufthansa tõi mind elusalt Belgradi.

LENNUKIS// Loksun kuskil Poola äärealadel (TEGELIKULT ma muidugi ei tea, eksju, pakun enamvähem täpselt umbes) ja andsin hetk tagasi ära suurema osa oma prügist, kaasa arvatud oma lutsukommid (kogemata). Lunch on siin kesine (olgu siinkohal tervitatud Estonian Airi kunagised kuivanud saiad!). Koosnes mingist asjast, mida nad ise ilmselt pizza-pirukaks nimetavad. Tegelikkuses oli tegu servast söestunud […]

Rävala puiestee terroristid

…ehk elu turvatsooni piirialas. Viimased päevad on elu kesklinna city-kvartalis möödunud, nagu arvatagi, selle ühe ainsama kogu Eestit puudutava sündmuse täheall. Ehk siis: tuhk ja tolm on katnud kinni lennuliinid ja seega ei saa ma uusi prille kätte enne maikuud! Vähe sellest, kui taevased maanteed kohe lahti ei lähe, võib see sündmus veelgi kaugemasse tulevikku […]

Kui tähed laulsid, käisin mina külmkapi kallal

Et eelmine aasta jäi tähtedega laulmine suures osas vahele ja sotsmonitoorija minus ei kannata lünkasid, olen sel hooajal juba mõlemad laulusaated ära näinud. Tähelepanek: lauljad püüavad rohkem kui mittelauljad. Tähelepanek: mis teil viga on? Et nagu, nohh, nagu oleks enamikul puberteedis väga oluline periood vahele jäänud. No see, kus sang lindistama pandi ja ise kassettidele […]

Hilinenud emakeelepäeva – ja üks tore keeletest!

Magasin selle tähtsündmuse maha, niisiis – õnnitlused takkajärgi kõigile neile, kes peaks, võiks või tahaks end sellest puudutatuna tunda… 🙂 Väikese meenutusena aga üks tore emakeeletest. Õiged vastused panen kommentaaridesse ka, veidikese aja pärast – no et ei tekiks kanget kihu luurama hakata. Ja lohutuseks kõigile täitjatele: ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes […]

Kas sina ikka tead, mis soost SINA oled?

„Maailma esimene ametlik sootu“ on kollase meedia vahendusel nii mõnelgi kupli- ja püksialuse kuumaks kütnud. Justkui tõestus, et taas on senine maailmakord pea peale keeratud. Nagu ikka, eksole, kui on oht, et lahterdamisega tuleb edaspidi koonrimalt ümber käima hakata. Et mismoodi kolmas sugu ja mis on viga meestel ja naistel… Unustatakse aga ära, et oma […]

Kui sünoptik avastab kevade

Et lumi juba tüütavaks muutunud on, otsisin sünoptikute arvamusi saabuvast ilmast… ja ennäe imet, komistasin teate otsa, mis täitsa konkurentsitult mu senise elu kõige romantilis-luulelisemaks prognoosiks.

Üldiselt aga – mii appuuuuv. Tore, kui leitakse võimalus oma argipäeva veidi värvi tuua – no ja ka mind ämmjüüüsida 🙂
Pealegi, mis saaks olla selle vastu, kui üks kaduma läinud poeet omale uue väljundi leiab.

Puerto de Mogan (Gran Canaria)

Täna käisime siis Puerto de Moganis. Päev oli pikk ja üdini mõnna – kuni osa rahvast rannas peesitas, käisin ma ¾ selle asula tänavatest läbi. Ookeanipoolel ei jäänud igatahes ÜHTEGI tänavat vahele. Tegemist on kõige valgema, nunnuma, lillelisema ja toredama asulaga, kus ma eales käinud olen. Liiga nunnu isegi. No et erinevalt Las Palmasest tekkis […]

Basseini pissimisest

Pärast FB trahviskooride blogisse välja panemist on kõige tormilisemaid reaktsioone, ka eravestlustes, põhjustanud need tühised komakohad trahvisumma taga. Et nimetuga suudelnud pole, saan ma veel aru (muuseas, mu esimene PÄRIS ehtne korralik suudlus oli ka võhivõõra poisiga Rock Summeril. Aasta oli äkki 1991, mul olid jalas ema noorpõlve alt laienevad hipipüksid ja sel poisil oli […]

Läheme taas randa

Olen viimasel ajal jälle unenägusid nägema hakanud – ei teagi, on see halb või hea… Magada on põnevam, ent ärkamine tuleb alati kuidagi ootamatult ja midagi pooleksrebivalt. Pealegi on elu juba siinse kella- ja stiilijärgi mingisse oma rütmi tiksunud, ehk voodisse saab nii umbes nelja paiku Eesti aja järgi ja üles üheteist tuuris… Eks näis, […]