Monthly Archives: veebruar 2008

Teravalt negatiivne

Olete puutunud kokku olukorraga, kus kaks inimest omavahel lihtsalt ei klapi? Ilma igasuguse reaalse ja mõistusega seletatava põhjuseta. Esimesest silmapilgust alates. Ei, nad ei pea selleks peale “tere” ühtegi sõna vahetama (ja vahel mitte ka seda). Puuduvad eelhäälestused ja eelarvamused. Lihtsalt, lambist, valitseb kõikehõlmav antipaatia ja ükski vägi ega võim ei suuda sellest läbi murda. […]

Poodlemisraport

Eile oli häää päääääv. Kraamisime elamise täiesti (TOTAALSELT) ära, ikkagi Vabariigi aastapäev ju ja noh, olgem aus, eks vahel võiks niisamagi ringi liikuda saada ilma, et vedelevate asjade otsas konte murraks. Hommikul, kui Tuutu muusikatunnis leelotas, tegin Keskturule tiiru peale ja suure ostutuhinaga ei märganudki väga, et kott viieteistkümne kiloseks kujunes. Siis, kui trammi poole […]

Aastapäeva oodates

Kui kõik hästi läheb, saame nädalavahetuseks teleka. See oleks väga oluline, sest ma vaatan iga aasta presidendi vastuvõttu. Nagu traditsioon kohe. Hommikul paraadi ja õhtul vastuvõttu. Ehkki sel aastal on – täiesti minu arvamust ignoreerides – paraad laupäevale (ja Pärnusse! No mille kuramuse pärast Pärnusse?!?) üle kolitud. Ja seega ei saa “aastapäeva” mõnu ikka täies […]

Fotosüüdistused minevikust

Mu “käele puhkust” projekt kestab ikka veel ning tulemused on juba näha ka – näiteks sain täna lõunal korraks sõrmed täitsa sirgeks ja suutsin terve tööpäeva (seejuures enamjaolt arvutitaga) veeta ilma, et üle kontori ropendama oleks kippunud. Ühel kaunil hommikul, ma arvan, koidab päev, mil ma võin soolatoosi haarata ilma, et sellele liigutusele liiast mõtlema […]

Aktsenditolerantsus – on sellega üldse probleeme?

Tänases EPL Onlines on Igor Kotjuhi arvamuslugu “Tolerantsusest aktsendi vastu”. Kirjutatud nii ladusas eesti keeles, et annab keskmisele kollasele ajakirjanikule pika puuga silmad ette. Lugesin nii ja naapidi ja mõtlesin, et millest ta ometi räägib, aktsent ei ole ju probleemiks ning vähemasti minu erialases valdkonnas – turundus ja veeb – on täiesti elementaarne, et kollektiivi […]

Võiks öelda nii mõndagi…

…kui vaid saaks. Ent piirang on peal. Ehk siis – käisin tööl, läksin poodi, tulin koju, mängisin lapsele ja lapsega Kolli ja Madratsit ja muid vahvaid mänge, tegin süüa ja panin arvutist (ei, telekat pole IKKA veel) esmalt Kardemoni linna röövlid ja pärast Buratino ka peale. Vahepeal juhtus aga nii, et kõigepealt tegi Tuutu …. […]

Laupäev läinud, lumi taga

Mul on käsi haige, mistõttu igsugune kirjutamine raskendatud ja saab taas lühike kanne olema eilse kohta. Kuigi võiks ju pikemalt kah.  a) mu kenad kodused plaanid, k.a. soov teha linnapeal paar tiiru ja veeta rõõmsat aega toredate inimeste seltsis KuKu klubis, ei läinud läbi b) seevastu kasseeris J&W tandeb sisse kumagise esi- ja tagamõtteta antud […]

Kas ropp on see, kes ütleb või mõtleb?!

Mind on alati huvitanud see küsimus, et KES on ikkagi ropp – kas see, kes stabiilselt ja oksendamiseni ja kontekstiväliselt kahe- ning kolmemõttelisi nalju pillub, kuni sellest saab omaette seksuaalne ahistamisvorm… või too, kes end puudutatuna tunneb ja neist ütlemistest just selle ropuma variandi enda jaoks välja selekteerib. Vahelduva eduga on otsus ühe ja teise […]

Lambapraad all paremas nurgas

Kell hakkab kahte sihtima ja pikka pajatust muust kui söögist ei tule – et aga eile sai talleke marinaadi lükatud ja söömiseks abibrigaad kohale tellitud, ei aidanud muud, kui see täna ära teha. Kuigi päev iseenesest oli niru ja nagu Elia peenetundeliselt teatas, olevat ma ise ka “üpris kuhtunud” välja näinud, mis normaalsel juhul siis […]

Hea bänner: pantvangidraama

Elu24 lehel on üle pika aja taas üks silma- ja meeldejääv bännerreklaam. “Pantvangidraama” teostusel on linnuke taha tehtud kõigile olulistele ‘hea’ reklaami kriteeriumitele: seal on sisu (mis paneb sind n.ö. bännerit kui lühilugu jälgima algusest lõpuni), on uudne lähenemine, on arvesse võetud meie aega (inimröövid on veel kuum teema) ning kanalivalikut (Elu24 on kahtlemata skandaalimaiguliste […]

Brittidest, vandenõust ja tallekese marineerimisest

Käisin täna Briti Suursaatkonna “How to expand and do business in the UK?” seminar-lõunal. Seoses AngloEstoniani avamisega on Ühendkuningriigid mu ellu järjest tugevama jõuga sekkumas ja ausalt öeldes ega mul selle vastu väga miskit olegi. Vähemalt aitab see (ehk) mu filmide toel omandatud õu-sõu-jänki aktsenti veidi vähem ilmseks lihvida. Mida ma teada sain? Et – […]

Kuidas rääkida kommionudest?

Siis, kui Tuutu juba vabalt suhtlema õppis ja seda vastomandatud oskust hoolega võõraste peal praktiseerida tahtis, võtsime kodus “kommionu” teema ka üles. Niimoodi, mängu käigus. Et ema saadab nukud poodi ja annab täpselt ja ainult piimaraha. Ja siis tuleb üks võõras onu ja ütleb, et tulgu nad kaasa, temal on kohe palju kommi. Ja nukkudel […]

Küülikupraad – esimene katse

Et siis tulin Tartust ja avastasin, et vahepeal oli külmkappi üks kopsakas tallekints siginenud ja miski jänes kraanikausis sulamas. Nagu selgus, pole ma varem jänest teinud – kunagine pikaaegne peika hindas koduses köögis kolme toitu söömisvääriliseks (“Punane kaste”, “guljash” ja “hakklihakaste” olid ainsad terminid, mida ta vabatahtlikult tunnistas) ja vahepeal pole keegi jänest toonud. Pealegi […]

Natuke Tartu-juttu ka

Nüüdseks oleme elu ja osalise tervisega koduses Põhja-Eestis tagasi. Aga nädalavahetus möödus Mamma-manu ja ehkki kujutelm kahe ja poole tunnisest rongisõidust Värskelt Välja Puhanud lapsukesega oli esmapilgul veidi hirmuäratav, oli sinnasõit kogu reisi üks toredamaid osasid. Nagu põgusalt mainisin, on tehnikasajand minusuguste mugavuslembeliste jaoks mõningasi asju kohe päris palju kenamaks muutnud. Jajah, oli vanasti tore […]

Istun hetkel rongis

Ma istun rongis, wifiga ja joon kohvi – sellist viletsat, ent vähemasti sooja. Päris imelik on meenutada neid puust pinke, mis Tallinn-Elva liinil kannikad vorbiliseks soonisid. Tuutu jookseb siin ringi, pidades vajalikuks viimsele kui meie vaguni reisijale “tere tulemast!” teatada. Härra Ettekandjale ta eriti ei meeldi. Mis siis. Niisiis, istun rongis, vaatan tatina venivat internetti […]