Monthly Archives: november 2008

Lambapraad segu seitsmes

Selle voonakesega läks natuke nihusti. Või noh, sõltub muidugi vaatevinklist ja vaatajast… igatahes selgus, et tõesti on võimalik lihakäntsakas kivimiks külmutada. Sulas päeva, sulas kaks, lõpuks läks ka pehmemaks… või kui päris algusest alata, siis… Mul oli sünnipäev. See on see hetk aastas ja elus, mil mõningasele hulgale inimestest tuleb meelde sinu eksistentsi üle rõõmustada […]

Majanduskriis ja võlanõuded

Kui Herr Schnell kontorisse jõudis, olidki mured sellega alanud… või kuidas seda kannet nüüd alustamagi peaks. Tegelikult oli arusaamatult rahumeelne päev, mõne väiksema nägelemisega, aga seevastu ühise lõuna esimese asjana keeras ülemus kulmu tähtsalt rulli ning küsis, et „kuidas siin selle majanduskriisiga lood on“. No et kas on muutuseid ja kas on rahva meelsus teistsugune […]

Köielt laskumine ehk kuidas ma peaaegu surma ei saanud

Kell on vara, töö sai mingi joone pihta ja nüüd ootan, kuni laps ka lõpuks ärkamise märke hakkab ilmutama (väga ei raatsi togida, öösel köhis ja passis üleval). Aga – ma käisin vahepeal ronimas. See tähendab siis ikka pigemini allapoole liikumist. Kogu asja nimi oli „köielt laskumine“ ning et üritust korraldas hää sõber R., keda […]

Mida kell pool kuus hommikul ei ole?

Päikest. Töötuju. Värskeid mõtteid. Ja ometigi on neid siiski palju enam kui vastu ööd nüriilmeliselt ekraani jõllitades. Üks pakkumine tehtud, teise jaoks väntasin ette lumivalge puhta lehe…. jeee, eesti riigi rahakott ruulib 😛 Mis tähendab, et tuleb, ja seejuures äärmise hoolikusega, hoiduda meenutamast endale oma maksumaksja staatust. Et ah sinna see Minu Veering siis veerebki… […]

Koblak shmoblak

Mul sai täna koblak ette sõnast urgent. No et kui juba hakkab tunduma, et juba saad justkui omadega joonele ja juba nagu libiseb kõik, libisevad klienditööd ja tekib mõistmine asjadest, mis veel tegemist ootamas… ja siis tuleb keegi, kes absoluutselt igale asjale „urgent“ tähise külge riputab ning asjad ainult ja eranditult „high priority“ ja „critical“ […]

Euroopa IQ-test – järjekordne mobiilipettus

Uhh, ma kirjutan täna juba mitmendat posti, aga et Aarne selle teema juba kord üles võttis, siis – samal teemal tahtsin pajatada nii ehk naagi. Olin antud skeemist ehk „Euroopa IQ testist“ kuluaaridest kuulnud ja kui bännerit nägin, klikkasin kohe (hea) meelega. Et proovime siis ära. Sest kui kõik on pekkis, aitab kõne EMT infoliinil […]

Nagu sa tead, olen ma HIV negatiivne

Panin nädalavahetusel ühe inimese näpuotsa plaastrit. Kriim oli väike ja ilma täpsete juhisteta poleks ilmselt üles leidnudki, aga ometi peeti vajalikuks (küll pooleldi naljaga) mainida, et „nagu sa tead, olen ma HIV-negatiine“. See, et öeldu huumoriga oli mõeldud ja ütleja nii ehk naa ei arvanud, et ma ta katkise sõrme omale silma või mõnda kehaõõnsusesse […]

Lõppenud on söök…

Nii, kõik, mu elu köögis on läbi. Vähemalt senises formaadis. Ei mingit lammast, Juta, või koogikest enam. Saavutasin täna uue kõrguse – hommikusöögilauas vedas Konn näo vingu ja küsis, et MIDA ma ometi selle praemunaga teinud olevat. Minu hädise „ei midagi“ peale teatati, et olevat „kuidagi VINTSKE“. Mitut inimest te tunnete, kes on suutnud praemuna […]

Ikkagi vist Indigo…

Kui siin mõni aeg tagasi sai nurisetud teemal, et meite Tuutu täitsa tavaline ja igatpidi keskmine jõnglane on (pikkus välja jätta), siis viimasel ajal on ta minu suureks rõõmuks ikka kergeid indigo-märke ka ilmutama hakanud. Näituseks joonistamine, mis siiani ainult sodi-podi sirgeldamises seisnes, päädis eile õhtul piltidega, millest ma isegi aru sain. Esimest korda, päriselt. […]