Monthly Archives: detsember 2008

Jõulud hellad, jõulukellad

Täna siis on jõulud. Ja mul külpkapis täitmist ootavad tibud (nummid ja paksukesed) ja pardikoivad… ja kapipeal jahtub creme brule ehk siis, antud juhul, midagi munahüübe laadset. Nii juhtub, kui jälgida retsepti ka siis, kui mõistus vahepeal “aitab juba kuumutamisest!” kisab. Aga jah, esimene katse, tahtsin täpne olla. Järgmine kord ehk näeb asi veidi vähem […]

Tuutu blogib: kõhust

Nii. Selle sissekande teeb siia Tuutu. Mina kirjutan ja tema loeb ette. Leppisime niimoodi kokku, sest tegelikult tahab Tuutu omale päris enda blogi, aga alguses on vist targem siin harjutada. Vähemasti seni, kuni tal endal kirjutamine selge. Nüüd hakkab Tuutu jutt: „Ma tahan kirjutada, et…“ „No räägi, ma panen kõik kirja, mis sa ütled. Sa […]

Jõulukella kolinal…

Keskmisest nigelam tööpäev (keegi lihtsalt PEAB olema neeger, iga päev, sedapuhku langes liisk mulle) sai omale üsna vägivaldse punkti, ehk et – toimus lasteaia jõulupidu. Kõigepealt lõi heleroosas printsessikleidis Tuutu päkapikuks maskeeritud kasvatajale hambad kannikasse (ausalt, mina ei ole seda õpetanud ja erinevalt teistest lapsevanematest, ka ei itsitanud), seejärel asus Tuutu esimene Kavaler (tuntud rohkem […]

Kas ma olen emane laps?

Tuutu käis Tartus, vanavanaema sünniaastapäeva pidamas. See on esimene ilmsem indikaator, et Konnapoolne (muidu keskmisest noorepoolsem) suguvõsa hakkab lõpuks SINNA ikka jõudma, kus minu (märksa ehk märgatavalt vanem) suguharu juba aastaid tagasi jõudis. Läksid bussiga. “Mulle meeldib Tartu natuke rohkem kui linn.” “Kui sa suureks kasvad, võid Tartusse elama kolida.” “Mhh… kui ma suureks kasvan, […]

Unenäoline

Ma olen pop, mind nähakse unes. Küsimus on aga, miks ma inimestele ühistranspordiga seostun. Igatahes sain kaks unenäotervitust, ühest jääb ajalugu vaikima, ent et teise autor on alla-meetri-mutt, siis kasutan juhust ja tema lugemisoskamatust ning kitun ära. Et ühesõnaga nägi Tuutu paha und. Et ta oli bussis ja seal oli üks kurg. Mida see kurg […]

Reisimuljeid sisemaast

Tallinnast äraminek annab ennekõike tunda hindades. Ja siis imelikes enesestmõistetavustes ka. „Võtke esimene takso.“ „Kas ma suvalist ei või võtta?“ „Võtke ESIMENE takso!“ Taksosõit 62 krooni. Vahemaa ehk paar kilomeetrit või kopikas peale. Õudnä-onjä-kui-kallis. Pealinnas meid nii ei koorita! 😛 Seevastu ülikoolilinnaku kohvikus tahvlil seisev kiri – cappuccino 10 krooni – võtab ikka ka tummaks. […]