Tag Archives: lendamine

Kogu täiega kodus tagasi

Ma ei taha enam rääkida reisist. Sest viimased päevad Zagrebis  – ses keskealiste linnas, mis pühapäeval korraliku katoliiklasena pattu tunnistab ja letargilises vaikuses tukub – olid toredad. Olid koduigatsusega segatud ja äraminemise kurbusest rõhutud. Need viimased kaks päeva olid eriti toredad, sest need olid minu omad. Ainult minu, minu enda, minu üksi. Need viimased kohvitassid. […]

Lennujaamade edekabel…

Vahepealse puhkuse puhul oli jälle asja lennujaama  ning väikeste eranditega oli kogu me reisiseltskond nõus, et Tallinna oma kuulub Euroopa toredaimate hulka. Kompaktne, aga mitte provintsilik; hele aga mitte vaeseilmeline. Hoolimata pimedast kliimast paistab seal valgust ka jaguvat ja kui eeldada, et MÕNI kohvi ja küpsist müüv asutus ka öisel ajal lahti oleks, siis: kannatab […]

Budapest, vol1 – saabumine

Haa! Ma ei kukkunudki alla. Maha ka ei jäänud – ehkki lend nr 1 hilines 20 minutit. Põhjus lihtne (ma mõtlen mitte-mahajäämisele, mitte hilinemisele): olles end ühelt õhulaevalt maha veeretanud, läbi terminali kapanud, kotid-kodinad veelkord ette näidanud korralises kontrollis ja õige väravani jõudnud, selgub karm tõde: tegemist on selle sama lennukiga, kust (selles samas väravas, […]

Alustage kihlvedude sõlmimist…

Pühapäeval lähen Budapesti. Prahas peab lennukit vahetama, aega on ühe maandumise ja teise väljumise vahel 50 minti. Teisipäev tagasi. Sama ring, sama ajakava. Lennuväli suur, minu jalad lühikesed ja paksud. Niisiis – kes teeb esimese panuse, et ma kõikidele lennukitele ka peale jõuan?! 😀 Alustagem pakkumisi näiteks 25st kroonist… * Igatahes on ees ootamas kaks […]

Niisiis, ma käisin Londonis

Kui kogu asi lühidalt kokku võtta, tuleb tõdeda, et lennukid alla ei kukkunud (väike turbulents sinna minnes oli ainus ebamugavus – jaaa, nagu sisetunne ütles, kolis lennu-mojo minu juurest ära!), hotell oli normaalne, eelarve sai kahekordselt lõhki löödud ja kõik oli bueno. Rod Stewartit nägin, kuningannat ja Madonnat ei näinud. Rakud talla all enam verd […]

London-London, here I come…

Homme on siis see päev, kui ma lõpuks üle mitme-setme aja puhkusele lähen. Ehk teisisõnu pühapäevani Londonis vedelen ja Mitte Midagi Mõistlikku Korda Ei Saada. Arvuti kaasavõtmise osas peavad hääled mu peas alles dialoogi, ent – üleüldine plaan on siiski lebotada, niisama, üsna programmi- ja painevabalt. Ja kui see äraneetud kast kohvris siiski koha leiab, […]