Tag Archives: huumor

London-London, here I come…

Homme on siis see päev, kui ma lõpuks üle mitme-setme aja puhkusele lähen. Ehk teisisõnu pühapäevani Londonis vedelen ja Mitte Midagi Mõistlikku Korda Ei Saada. Arvuti kaasavõtmise osas peavad hääled mu peas alles dialoogi, ent – üleüldine plaan on siiski lebotada, niisama, üsna programmi- ja painevabalt. Ja kui see äraneetud kast kohvris siiski koha leiab, […]

Maha magatud lõpukirjand

Täna oli siis see lõpukirjand, mida möödunud suvel suure suuga sai lubatud uuesti tegema minna – kohe kambakesti, et vaatame, palju keegi siis meie kirjaoskajate pundist skooriks. Kahjuks juhtus selle asjaga nii, nagu taoliste hääde kavatsustega ikka: avalduse esitamise vajadus meenus täpselt 2 päeva pärast seda, kui tähtaeg lukku oli löödud. Mul on põhimõtteline küsimus […]

Libaarvete tegijad on tagasi

Läks kohe tuju heaks – täna jälle lugu petistest, kes valearveid saadavad. Eiei, petmine ei teinud tujule miskit, lihtsalt meenus veidi varasem ajaühik samasuguse probleemiga… See skeem töötas ju mõned (ee… vist siiski rohkem juba) aastad tagasi üsnagi kenakesti, kus riiulifirma X saatis “kontoritarbed” või “printeriremont” või “santehniline töö” märkega arve, sellise paarituhandekroonise, kõikidele suurematele […]

I feel like oh-so-crap (Kuldmuna vol2)

Reedene munajagamine – mis, muuseas, oli kokkuvõttes päris lahe – lõppes minu jaoks tubli külmetusega. Et laupäeval ei kannatanud voodisse jääda, pühapäeval lootsin optimistlikult juba paranemismärke näha ja esmaspäeval hakkas juba inimese tunne tulema, olen tänase seisuga põhimõtteliselt mitu senti (või krooni) surmale sees. No ilge on. Ilge, ilge, ilge, ilge. I L G E. […]

Lennukid, perekonnavead ja muu möla

Meil olid siin hiljuti reisiplaanid arutlusel. Karl nimelt arvab, et tal on hädasti vaja Inglismaale Jennifer Saundersi etteastet vaatama pääseda ja esialgu saigi klapitatud nii, et läheks siis juba kambaga millalgi mais ja ma ka hea meelega vaataks Saundersit (ja ülejäänud seltskond tahtis baaris ja paaris napsutada). Kuni ühel kurval päeval tuli telefonikõne, et ta […]

Nii ilus vaadata, justkui sõjaväes

Eile pidasime Tuutu sünnat, isapoolsete sugulastega siis. Meid oli juba ette hoiatatud, et kingiks saabub “mängumaja”. Ma igaks juhuks uurisin, et kas “Barbie mahub sisse?” (jaaaaaaa, tal on üks barbie-nukk. See juhtus kogemata, mitte minu süül või kaasaaitamisel. Ken on ka, see on juba minu süü. Oli selline “läinud pulgad, mingu trumm” mentaliteet). Pidavat mahtuma. […]