Puhkus on alanud

Ma vedelesin täna terve päeva õues. Ilma vaadates võiks isegi öelda: praadisin. Lugesin raamatu läbi. Jõin ära kannutäie kohvi. Peitsin peenrasse privaatsest india toidu pidustusest üle jäänud koriandrituustaka. Riisusin kokku tuulega alla sadanud õunad. Tõmbasin ära 6 sigaretti ja sõin ära 5 vaarikat, neist üks kollane.

Ja siis ei teinud ma enam midagi. Kohe mitte mitte midagi. Nii palav oli, et isegi pähe seotud ja kaevuvees külmaks leotatud rätik ei lasknud magada ja millegi suurema – millegi tööväärilise – ette võtmiseks puudus igasugune tahtmine. Niisiis, ma vedelesin, murule lohistatud diivanipadjad selga toetamas ja pea väärikatest mõtetest lage.

Mu puhkusest on möödas veerand ja peamise saavutusena võib üles lugeda ainult viimaste nädalate napiks jäänud unetundide tagasimagamist. Ja isegi sellega olen ma alles poolepeal, kui seda paljukiidetud sisemist kella uskuda.

Homme sõidame me MamaE’ga Muhku ja et seekord pole pererahval suuremat sünnipäevatamist plaanis, moodustab vedelemine sealgi ühe olulisima osa tegevuskavast. Kui kõrvale jätta põhisündmus ehk Saaremaa Ooperipäevad (loe: koos mukkimisprotseduuride, sõidu ja eelneva restoranitamisega kulub sellele terve reede).

Muhu aidast, kus me MamaE’ga magame, olen ma juba kirjutanud. Sellest, et Aleksi lahke käsi toob toanurka plekkämbritäie pojenge ja paneb padja peale shokolaadikommid. Ja sellest, et kunagi ligi saja aasta eest võttis kohalik erihariduseta talunik kätte ja otsustas elektrivabad aidad camera obscura abil ära valgustada. Oleks toona juba plastpudelid leiutatud, oleks ta ilmselt neist tuppa looduslikud lambid ka teinud. Aga vat ei olnud ja ega ehtsat rookatust ka muidugi augustada poleks tahtnud.

*

Ja nüüd on õhtu, praetud on järjekordsed 4 suurt pannitäit kukeseeni, mille Miss Juuni ja MsMP kaasa tõid (loe: ühe pannitäie jõudsime juba enne seda ära ka süüa) ja isegi nõud on kaevuveerele kuivama tõstetud. Suveidülli rohkem kui rubla eest.

Ps. Camera Obscura on jätkuvalt mu Kõige Kõige Lemmikum nähtus füüsikast. Ime. Kunagi nägin Yle1 pealt ühe soome onu parvlaeva, kus leiliruumi kõigi nelja seina sisse auk tehtud oli. Ja siis nad triivisid laisalt mööda jõge ja õu tuli ise tuppa kätte, nagu telekast. Kunagi ahvin ma seda veel järele ka…

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: