Kui tähed laulsid, käisin mina külmkapi kallal

Et eelmine aasta jäi tähtedega laulmine suures osas vahele ja sotsmonitoorija minus ei kannata lünkasid, olen sel hooajal juba mõlemad laulusaated ära näinud.

Tähelepanek: lauljad püüavad rohkem kui mittelauljad.

Tähelepanek: mis teil viga on? Et nagu, nohh, nagu oleks enamikul puberteedis väga oluline periood vahele jäänud. No see, kus sang lindistama pandi ja ise kassettidele lauldi, soovitavalt klapid peas (et taust läbi ei tuleks) ja vokaalosadele vahepeale „mmm-mhmh-tttt-tüüü-mmm“ takti lugedes. Oleks see faas läbi põetud, poleks täna olukorda, kus laulusaate ja unelmate printsesside vahel mingeid emotsionaalseid paralleele tõmmata tahaks. Aga nüüd on nii, et vaatame koos perega saate üle ja ütleme, et oli klimp kurgus ja rambipalavik keeles ja et tegelikult ma pean viisi küll. Ja siis, kui teine saade ka vaadatud, siis ütleme, et „ma ju ütlesin, et ma tulin siia heategevuse pärast“ ja järgmised seitse aastat ei puuduta oma staaridriime enam sõnagagi. Üks sang ja 30-minutiline tühi kassett ja kõik see oleks olemata.

Tähelepanek: kui nagunii ei loe, kes kui palju viisi peab, miks te siis Evelyn Sepa ära saadate?! Tema, kes ta isegi ei ürita oma lapsepõlve soovunelmaid vanuigi realiseerima hakata, oli sellele konkreetsele saateformaadile hädavajalik. Oli see, kes andis tõelisele viisipidamatule kodanikule tunde, et ta võib laulda küll. Võib laulda lõkke ääres kitarri saatel ja lapsele ennemagamaminekut ja dushi all täiesti kõrist ja autos roolikeeraja ärritamiseks ja tänaval bussi oodates kah, niimoodi jopekrae sisse… ja et seda võib teha ilma, et ise naeruväärseks muutuks. Evelyn Sepp oli täiega äge, sest ta sabistas ja kaifis korraga ja laulis täpselt nii, nagu torust tuli. Ja ta oli nii äge, et mind üldse ei huvitanud, kui suur oli „õigete“ nootide tabavusprotsent. Pani hoopis mõtlema, et kamoon, ma võiks ise ka (ja mitte iroonilise „nokämmooon“ nasaaliga) ja taevas ei kuku alla ja vahel võib, lihtsalt lõbu pärast, ja üleüldse, et oleks aeg stressamine ja kompleksid ära unustada. Just siis, kui taastus mu usk sellesse, et ka mina oman õigust avalikus kohas laulda, võtsite te kätte ja hääletasite Evelyni välja. Rsk. Mis teil viga on…

Tähelepanek: nüüd ma enam seda saadet vaatama ei pea, jääb pühapäeva õhtuti tervenisti tund aega muudeks tegevusteks üle. Mitte Evelyni pärast, eksju, vaid et – ahah, niuke saade siis ja no selge ja pole nagu väga vahet, kes võidab. Kui reha on viimased 3 alles jätnud, võib ju korra veel kaeda. Loodetavasti läheb finaalikohtade pärast Artur Talviku, Sven Sesteri ja Kersti Tootsi vahel rabelemiseks. Noh, minu õiglases maailmas oleks see vähemasti nii 🙂 Sest lisaks igasuguse muusikaande puudumisele (ja vajadusele laulmine siiski ka minusuguste jaoks legaliseerida) vajan ma hädasti õnnelikuna mõjuvaid keskealisi oma telekasse. Et vähemalt mingigi kujutelm helgemast homsest võiks säiluda…

Tähelepanek: tegelt on Tauri Tallermaa kõige parem, vokaalselt, aga see ei loe absoluutselt, sest see MISKI on KUSKILT puudu. Või Nexuse Merca näol üle. Või lihtsalt, tegu on kuidagi nii ühtlase ja kontrastidevaba duoga, et ma mäletan küll, et nad laulda oskasid, aga emotsioon kui selline jäi saabumata (selle asemel valmis 2 võileiba). Kirsti Timmer, näituseks, tekitas küll emotsiooni, ehkki mitte söögiisu ja vastu ootusi ma teda unes ei näinud ja seetõttu üsna reipana ärkasin. Nii et – on seal saates ikka igasuguseid ja seinast seina. Ja oleks see Evelyn ka täitsa vabalt ära mahtunud.

Nii et. Laulavad seal, tähtede või tähehakatistega. Polnudki väga ilge. Aga oma päevakava saate järgi planeerima ei pane mind enam kah mitte miski.

Kogukulu saatele: 2,5h hindamatu väärtusega aega, umbes tuhatseitsesada kalorit (võileivad + 1,5 tahvlit kamašokolaadi) ja sammukese võrra lähemale tiksunud infarkt. Kino oleks olnud mõistlikum.

Advertisements

2 kommentaari

  1. Hö-hö-höö, sigahea tekst:)

  2. Iga uus tõmbab algul tähelepanu – et ehk siiski? – hiljem naaseb enamus tööinimesi harjumuspärase formaadi juurde tagasi. Olen ka mina pilgu peale visanud nii tähtedega lauljale kui tantsijale, tõerääkijale ja printsessile. Ka üks äpardunud “riaalitistaar” ära nähtud. No anna olla, mis tase! Olen Sinuga nõus:
    “Oma päevakava saate järgi planeerima ei pane mind enam mitte miski.”

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: