Juhhuu, puhkus!

Eilne päev näis kõikide märkide järgi tulevat täpselt sama p….ssekukkunud kui üleeilne (mis oli suures osas totaalne kräpppp), aga võta näpust, läks sootuks teisiti…

Igatahes said kontoris mõned seni lahtised otsad kokkupoole, mõned vildakad asjad jonksu ja mõned tegemata asjad tehtud ja siis tuligi juba kodinad autosse tõsta ja Vihula poole teele asuda. Meil on nimelt suvepäevad.

Et elu õiglasem saaks, jaotusime autodesse paaride kaupa – ja meie kui kõikse aeglasemad asusime ka kõige varem teele. MammaC nimelt usub, et liikluseeskirjad on järgimiseks. Väike kõrvalepõige kodualevi kaubamajja, üle aia kiigatud  kontroll, et lapsepõlve maja on ikka püsti (sisse ei astunud, sest sugulasenolgid ei tahtnud toru tõsta) ja siis juba Vihulasse… no okok, korra käisime Võsul ka, nii poolvabatahtlikult või nii (kes kurat kirjutab ühe kaardi peale kolme kohta “Vihula” ?!).

Ja nüüd siis olemegi siin. Suvitamas või miskit. Ja tänane ehk laupäev on mu ametliku puhkuse esimene ametlik puhkepäev. Jehhuuuuuu!!!!

Hoo, ja kõik on siin mõnna ja vähemalt majutus on kõiki oma praeguseid ja tulevasi tärne täiesti väärt. Kahjuks ununes fotokas maha, nii et tõestada ma seda asja väga ei saa, aga… ehk usute niigi. Tuba (Double delux mul) on täiesti jeeees. Asub mõisa külalistemajas (mõis alles on renoveerimises koos osade kõrvalhoonetega) ja vastab igati nii hea maitse tavadele (vana ja uus on kokku pandud nii, et süda ei kipu üldse pahaks minema, näiteks flatscreen telekas klapib kenasti kokku suure servatud lauast põrandaga) kui ühe paksu mugavusekoti ootustele. Voodi on suur. Patju on palju ja neid on kahes formaadis (suured ja lohmakaspehmed ning väiksemad ja kõvemad). Tulesid saab süüdata ja kustutada nii ukse juurest kui voodist kätt sirutades. Telekas on. Arvuti on (jajah, tasuta ja netis, siin ma praegu istungi). Wifi ja kaabliauk on ka, kui oma masssinat eelistama peaks. Teleka all on selline Briti “breakfast area” tüüpi  kapikene, koos veekeetja ja lahustava kohvi-teega… Ja vannitoas on lisaks shampoonile ja pesugeelile ja balsam, vannisool ja miski mullivahu geel. Vann ise on turbo-mullitaja. Ja ruumi jagub. Nii et… jaaah… nagu siin mõnigi kolleeg eile ohkas, siia võiks elama tulla. Kohe homsest.

Õues on veel parem. Ümber järvekese on jalutusrada, sildade ja musitamislehtlaga, selline korrastatud ja kaunis. Külakiik on. Külapood on ka, avatud kella kümneni. Ja paadid on. Ja õues saab istuda. Ja lambikesed põlevad öösel. Ja kullid huiguvad. Ja üldse, mõnna on…

Eilse atraktsioonina sai paadisõitu proovitud. Oli selline “üle pika aja esimest korda” ettevõtmine – Pikk Poiss polnud nimelt 6 aastat sõudnud ja mina polnud 26 aastat spagaati proovinud ja saime mõlemad oma linnukese kirja… Aga tühja tost, riided on praeguseks juba kuivad ja ühel päeval riskin ma kindlasti taas põlve ka tõsta ja puha.

Aga nüüd pekstakse mind ära, rattaretkele randa. Nii et ciaoo… kui saan, panen pildikesi ka siia juurde. Igatahes soovitan küll (aga söök on nigel, või vähemalt on söögi ja majutuse kontrast täpselt nii suur, et ninaesine jätab kuidagi kesise mulje). Ja tahaks ise ka tagasi tulla, päris kindlasti. See on vist üks mõnnamaid hotellikogemusi, mis mul senimaani üldse olnud on…

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: