London-London, here I come…

Homme on siis see päev, kui ma lõpuks üle mitme-setme aja puhkusele lähen. Ehk teisisõnu pühapäevani Londonis vedelen ja Mitte Midagi Mõistlikku Korda Ei Saada.

Arvuti kaasavõtmise osas peavad hääled mu peas alles dialoogi, ent – üleüldine plaan on siiski lebotada, niisama, üsna programmi- ja painevabalt. Ja kui see äraneetud kast kohvris siiski koha leiab, jätan endale vaba voli loota, et wifi’t antakse seal jaopärast ja sestap pole kandami pidev eneseligi hoidmine eriti mõistlik.

Miss Juuni Ekspress arvas, et hakkaks pagasiga õige koonerdama ja topiks meie asjad ühte kohvrisse ja ühte spordikotti ära. Et taolist trikki (“siis on meil vähem kotte”) on ta varemgi läbi lükata üritanud ja vähemasti ühel korral ka õnnestunud (“vähem kotte” võrdus siis “Krissu saab ühe püksipaari ja kahe t-särgiga hakkama küll” eksperimendiga, mille käigus ma suurest külmast hambaid plagistades magamiskoti luku katki närisin), ajasin sedapuhku sõrad vastu.

Vähe sellest, et ma ei usu tema loomuomasesse õiglus- ja lahkusmeelde taolistes situatsioonides, ma pole üldse kindel selleski, et ta ühes tükis nii sinna- kui siiapoole piiri suudab lennata.

Näituseks kui EstAir võtab kätte ja lokustab meil Catwicki kohal sisikonna segi, on suhteliselt mõistlik eeldada, et seepeale pakib närvivapustuse saanu end oma kohvritega pigem kruiisilaevaga tagasi tulema kui et läheb EasyJetiga teisele katsele (tagasilend on just iisilt, oh-jolly-good).

Ja mina siis vaadaku, kuidas oma hädaabivarustusega (käekotti topitud tagavarapaar trussikuid, mukitarbed, mõned ehted ja uus Nero Wolfe) hakkama saan. No thanks, man, no thanks.

Teiseks näib fakt, et siiani ükski kohver kaduma läinud pole, mingi statistilise imena. Ja kolmandaks vaatasin lõpuks üle ilmateate ja sain kahest erinevast allikast kinnitust faktile, et Eestit tabanud kuumalaine jõuab Inglismaale alles pühapäeval. Noh, siis, kui ma tagasi jahenenud kodumaal laekun. Praegu on seal, päeva kuumimal hetkel, kui täpne olla, siis +11 kraadi. Õhtuks vajub +9 peale ja homne 12 tunni keskmine pidavat ka +7 ja +12 vahel kõikuma. Paras mantel õlgadele võtta kui linnas ringi kablutada. Nii et – kolmandaks vajan ma kohvrit oma sügis-kevadiste riiete transportimiseks subtroopilisest Eestist virelevasse Lääne-Euroopasse.

ps. kas minust oleks äärmiselt ebaviisakas vahetult enne maandumist karjuda, et “Yes, I will die for my country!” ??

Advertisements

6 kommentaari

  1. vaata, et sa pärast ikka detailideni blogid, kuidas lend möödus 😛 et meil, maapealsetel ka tore oleks, onju 🙂
    ja mida rohkem viperusi teil, seda tõenäolisem, et mul esmaspäeval vähem…

  2. Ai niid tu praktis mai inglish: veri faking fanniiii….sssshhh

  3. Ja tead – KUI ma juba sinna Londonisse jäängi, siis pole hullu, Carol saabub ka varsti, küllap ma ta sinna endaga koos elama jääma meelitan. Ja me teeme sinna ilusa Inglise muruga oma aia, kuhu paneme 2 lammast elama ja seome puu külge poksikoti kah!

  4. should i be worried or scared?

  5. Both;) Ja hoiata Londoni naisi, et ma olen tulemas;)

  6. no prob. teade (hoiatus) läks kohalikessse lehtedesse juba mitu päeva tagasi 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: