Avameelsetest seksijuttudest

Reedel tähistas Saff Hellas Hundis oma vananemist ja ehkki esialgne plaan oli sealt poole tunni jooksul vehkat teha, muutis tema ülemuse ehk Marcuse saabumine veidi kavasid.

Üle pika pika pika aja tekkis võhivõõraga huvitav jutuajamine. Kusjuures kahel põhjusel: esiteks on Marcus tipptasemel kondiiter-koolitaja, kes oskas kõigile mu küpsetamisalastele küsimustele väga põhjalikud vastused anda (mis vahe on jäätisel ja semifredol? Vacherinil ja Pavloval? jne) ja teiseks oli ta absoluuuuuuutselt igas sotsiaalvaldkonna küsimuses minuga täiesti erimeelt. No ikka kohe… uhhhh… kõiges. Lisame sinna juurde väga jutuka ja elava loomuse, mäekõrguse ego, kõiketeadva hoiaku ja lustijanu ja saame tulemuseks kodaniku, kellega ma hea meelega edaspidigi suhtlen 🙂

Igatahes läks meil mitut puhku väga emotsioneeritud vaidluseks koos juurdekuuluva hääletõstu ja õlle manustamisega ning enne, kui arugi saime, olime sünnipäevaseltskonnast veel ainsad, kes kohal ja adekvaatsed.

Marcus ei ole eestlastest just väga heal arvamusel. Et kiretud ja edasipüüdmatud. Rahul sellega, mis neil on ja seejuures sügavalejuurdunud veendumusega, et see ongi parim võimalik. Väga kinnised. Ei puuduta teineteist, kui see vaid välditav.

Ning väitis, et ega ta enne nendega mingit reaalset kontakti saavuta, kui pole mõne seksiteemalise avameelitsemisega kaitsekilpi maha võtnud. Mis väljendus näiteks selles, et nii umbkaudu teisel suitsupausil leidis ta võimaluse seltskonnale deklareerida, et tal võtab masturbeerides rahulduse saamine 48 sekundit. Ning  jah, ta võtab aega.
No palun.

Esimene jahmatus möödas (“God, I’m gonna need a second cigarette to absorb that information”), oli selge, et tehnika töötab. Sest ühtäkki avastas kamp poolvõõraid ennast täiesti süüdimatult suhtlemas. Misiganes teemadel.

Ning Marcus tonksas küünarnukiga mulle ribidesse ja ütles, et “works every time – with Estonians, at least”.

Mind on enne ka hämmastanud see õhin, millega seltskonnad pudelimängu ja “truth or dare” kallale sööstavad, rääkimata mõnes seltskonnas levinud “go fish” mängust: peale esimest paari küsimust on selge, et ehkki võiks, ei ole peale seksi muid “põnevaid” küsimuste teemasid üldse mõtet lagedale käia. Sest see, KUI otse keegi ikka küsida julgeb ja KES sellele ka vastu reageerib, määrab mingis mõttes ära seltskonna liidripositsioonid. Mida jultunum, seda kõvem tegija.

Justkui oleks eestlaste rahvuslik konservatiivsus mingi kohustuslikus korras kaela määritud normatiiv, mis indiviidi tasandil lihtsat esimest väljapääsuava ootamas. Anna vaid võimalus, ja juba me olemegi pealetükkivalt pohhuistlikud, privaatsuse ja alalhoiuinstinktidest vabad.

Kuni kaob silmside ja anonüümse massina taas DELFIs puritaansust pritsivaid kommentaare kirjutama asutakse. Sest on ju nii oluline, et teine sama anonüümne ikka su kõrgeid moraalikoodekseid hindab, eksole.

Advertisements

2 kommentaari

  1. Kust see Marcus pärit on? Väga hea strateegia muidugi, kuigi minusuguse paraja puritaani ehmataks vist ära. Samas sai seitsme Edinburghi-aasta jooksul kõiksugu šokeerivate ja provokatiivsete tüüpidega suheldud, nii et saaks vast hakkama 🙂

  2. I make an effort to make it upto Evansville every so often just to keep my
    game sharp.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: