Tag Archives: huumor
Kui sünoptik avastab kevade
Et lumi juba tüütavaks muutunud on, otsisin sünoptikute arvamusi saabuvast ilmast… ja ennäe imet, komistasin teate otsa, mis täitsa konkurentsitult mu senise elu kõige romantilis-luulelisemaks prognoosiks.
Üldiselt aga – mii appuuuuv. Tore, kui leitakse võimalus oma argipäeva veidi värvi tuua – no ja ka mind ämmjüüüsida 
Pealegi, mis saaks olla selle vastu, kui üks kaduma läinud poeet omale uue väljundi leiab.
Savisaar on hea poliitik
Kohalike valimiste eel tasub ikka jäädvustada olulisi teemakesi, olgu need pealegi mööda internetiavarusi juba populaarseks saanud… Mida arvab Gooogle Savisaarest? Uuri järgi Screenshot siia ka See on minu ekraanilt, oool kopiraits gränted. Ja siis veel üks, küll võetud Painted Planet lehelt. Ool kopiraits bilong tu dem:
Toredaid subtiitreid Eesti telemaastikult
Täna on Kunksmoori blogis üleval toredad avalikus kohas nähtud sildid. Mis meenutas mulle vana plaani, kriblada natuke keeleväärakluse teemadel. Nimelt on hingeks tervenisti kaks asja. Ajakirjandus ja „marginaalne“. No minge, krt, ma isegi ei tea kuhu!!! Ei tea ühtegi teist sõna, mida nii massiliselt täiesti vastupidises tähenduses tarbitakse. Marginaalne ei ole „tühine“. Marginaalne on tähenduslik, [...]
Kas ma olen emane laps?
Tuutu käis Tartus, vanavanaema sünniaastapäeva pidamas. See on esimene ilmsem indikaator, et Konnapoolne (muidu keskmisest noorepoolsem) suguvõsa hakkab lõpuks SINNA ikka jõudma, kus minu (märksa ehk märgatavalt vanem) suguharu juba aastaid tagasi jõudis. Läksid bussiga. “Mulle meeldib Tartu natuke rohkem kui linn.” “Kui sa suureks kasvad, võid Tartusse elama kolida.” “Mhh… kui ma suureks kasvan, [...]
Unenäoline
Ma olen pop, mind nähakse unes. Küsimus on aga, miks ma inimestele ühistranspordiga seostun. Igatahes sain kaks unenäotervitust, ühest jääb ajalugu vaikima, ent et teise autor on alla-meetri-mutt, siis kasutan juhust ja tema lugemisoskamatust ning kitun ära. Et ühesõnaga nägi Tuutu paha und. Et ta oli bussis ja seal oli üks kurg. Mida see kurg [...]
Lõppenud on söök…
Nii, kõik, mu elu köögis on läbi. Vähemalt senises formaadis. Ei mingit lammast, Juta, või koogikest enam. Saavutasin täna uue kõrguse – hommikusöögilauas vedas Konn näo vingu ja küsis, et MIDA ma ometi selle praemunaga teinud olevat. Minu hädise „ei midagi“ peale teatati, et olevat „kuidagi VINTSKE“. Mitut inimest te tunnete, kes on suutnud praemuna [...]
Ikkagi vist Indigo…
Kui siin mõni aeg tagasi sai nurisetud teemal, et meite Tuutu täitsa tavaline ja igatpidi keskmine jõnglane on (pikkus välja jätta), siis viimasel ajal on ta minu suureks rõõmuks ikka kergeid indigo-märke ka ilmutama hakanud. Näituseks joonistamine, mis siiani ainult sodi-podi sirgeldamises seisnes, päädis eile õhtul piltidega, millest ma isegi aru sain. Esimest korda, päriselt. [...]
Ilus ja rikas emakeel
Konn says: ma päeval sõin seda kukeseenepastat – issand, ma ei tea, kuidas see soojendamisega niimoodi läks, aga ma kallasin õli ära sealt Konn says: eile polnud nagu üldse õline Kris says: mhmhh, õli imbub välja Kris says: või või, noh Konn says: või või, noh – geniaalne lause Kris says: võin või või panna [...]
Tuutujuttu ka
Üks õhtu enne magamaminekut sai mõistatusi harjutatud – ikka neid “mõista-mõistasid”. Tuutu sai ka kahega maha – “Mõista-mõista, mis see on, karjub küll, aga ise on lill”. Vastus: “Rumaluke, ma ju ÜTLESIN, et see on LILL!” Teine oli “Mõista-mõista, mis see on, ulub ja ulub aga ikka on inimene”. Selle vastus oli Robi, ehk siis [...]
Ah et mihuke päev on?
Hambaarst, kes ei suuda kuidagi patsiendil hammast välja tõmmata, soovitab: «Te siduge nöör ümber hamba ja teine ots siduge rongi külge – küll see hamba välja tõmbab.» Patsient teebki nii. Nädala pärast kohtuvad nad tänaval, patsiendil suu hammastest tühi. Arst küsima: «Noh mis juhtus, kas sidusid nööri rongi külge?» «Sidusin, kolm vagunit läks rööbastelt maha…» [...]
Kommenteeriti: