Sildid

, ,

Nagu vaikusestki näha, on vahepealne logelemisperiood otsa saanud ja mõtted taas tööradadel käimas. No tühja nad oleks, muidugi, aga elu sunnib takka ja miskipärast leiavad isegi mu tööandjad, et oleks ilmselge ebaõiglus palmi all vedelemise eest palka maksta. Heheh, I wonder why…

Aga, et asi kokku võtta, siis juhtunud pole suuremat midagi.

Ilm on keskmiselt niru (loe: tuuline ja temperatuur naljalt üle 21*C ei tõuse ka päeval, pigem ikka jääb alla). Randa pole me seega vahepeal jõudnudki ja mu esimese nädala kergelt kollakas jume hakkab vaikselt tagasi soome siniseks vajuma. Noh, samas, töö tegemiseks on hallisegune aknatagune muidugi palju viljakam kui lõõskav päike, eksole. Mitte et see mu esimene valik oleks, aga parem nii kui teisiti :)

Aianduskeskuses käisime – Miss Juuni nägi elu esimest eeslit (nii ta väidab, ikkagi bioloogia-geograafia eriklassi asjatundlik silm!). Tomatitaimi ei saanud, need ostis üks onu täpselt meie ees kõik viimseni ära. Seevastu saime maasikaid, k.a. fuktsiaroosade õitega (kas see on lihtsalt ilus või kannab marja ka, ei tea veel) ja roheliste marjakesemuksudega (mis on, muide, tänaseks juba punase nina külge saanud) ja chillit. Ja salveid, juhuks kui ma scampisid või vähemasti pisikesi toredaid kartulipojukesi näen müüdavat.

Väike kastmistöö - maasikad on basiiliku taga :)

LasPalmases käisime ka – linn oli ikka sama tore ja Desiguali kauplused sama koha peal. Et plaan oli „igaühele midagi“, siis… noh. Miss Juuni sai endale kotitäie nänni. Tuutu sai teise. Mina sain ühe vöö (Eestisse) ja ühtlasi loeti „minu personaalseteks asjadeks“ ka meie ühisesse tarbimisse minev toit. Näiteks see eriti hea mitte-kusagilt-ei-saa-ainult-Marks-and-Spencerist mascarponega pastakastmepõhi, mille Miss Juuni graatsilise müksuga kildudeks viskas, keset Buffee Kingi (see, muide, polnud minu valik söömiseks! Aga ma jäin oma viisaka restorani ihalusega enamuse häältele alla). Muide, Lilian, kui sa loed, siis seal Desigualis on sügisjakid hetkel 100-150 EUR päris mitmed ja teist samapalju kleite ja seelikuid 50-100 EUR…

Niisiis, käisime ostlemas. Mina sain… eee… söögikraami ja püksirihma.

Las Palmase kesklinn

Oma masinas sain uue Movistari netipulga ka tööle. Huawei pulk ei tahtnud aga end kuidagi installitud saada, karjus Smart Cardi probleeme. Pika ja põhjaliku draiverivaliku ümberinstall ei aidanud mõhkugi, seevastu piisas kõigi teiste mobiilsete pulkade mahainstallimisest. Ehk teisisõnu, tuli kõik Eesti pulgad maha võtta ja hakkas Movistar ka tööle. Krdi Huawei, ma ütlen… Igatahes ma kannan selle internetitsirkuse arvele oma esimese halli karva, kui see kord tulema peaks.

Hmm, Tuutu armus ära – meie aednikku Oliveri, kes, tuleb tunnistada, on tõepoolest „basseinipoiss ja kiimas koduperenaine“ stsenaariumiga pornofilmi sobiv. Igatahes ootan minagi innuga hetke, mil ta ehk kunagi ka basseini hüppab… nagu,ilmselt, kõik me majadekompleksi naised (selle jutu peale kiljus Tuutu läbilõikavalt: „Eiiiiii….! MINA nägin teda esimesena!“)

Naapurirouvat lähevad jälle linnapeale :) Stiilipeo teemaks "Tule sellaisena, kun et ole" :)

Ja meie naapurirouvat on nüüd jälile jõudnud, et kõiki jututeemasid päris valimatu volüümiga arutada ei tasu.

Aga nad on vinged mutid. Proua koodnimega „Miss Juuni tulevik“ on püsivas vines ja näitab end kaks korda päevas – pärastlõunati hommikukohvi lonksates ja pärast südaööd, pittu minnes. Teda pole pildile püüda õnnestunud veel.

Ülejäänud kaks askeldavad aias ja tunduvad elust kõike võtvat… Noh, nagu juuresolevalt illustratsiooniltki näha :)

Ja ega rohkem olegi.

Täna saabuvad Tuutu vanaemad (noh, see tähendab üks vanaema ja üks tagavaravanaema, ehk vanaisa naine), eks siis tule ringi kolistamist pisut rohkem ja võib-olla ka pilte juurde Picasasse. Plaan on kindlasti Palmitos Parki botaanikaaeda minna (seal on orangutang ka!) ja vanaema tahab laupäeval turule ja võibolla ehk äkki teeme nendega väikese väljasõidu ka mu lemmiklinna Puerto de Mogani.

Aaa, ja ostsin lõpuks lennukipiletid ära – tulen jaanuari teises pooles nädalaks Eestisse. Ja pärast seda, ütleb mu kalender, on me külaliste vastuvõtmises ka teatavad augud. Muide, üle Helsingi lendab siia Norwegian - sellega ma tulengi korra kodukanti. Põhimõtteliselt saab edasi-tagasi piletid ka 200 EUR eest kui viitsida otsida. Üle Londoni saaks odavamalt, aga siis läheb pea terve päeva kindlasti kohapeal passides kaotsi, lennugraafik ei võimalda kiirelt ümber istuda. Ja Miss Juuni, hoolimata oma bravuursest natuurist, ei kannata pikka üksiolemist välja.

ps. Meie üüratu alkoholivaru on kahanenud miinimumi lähedale ja see pole minu süü!