Käisime taas Yumbo Centerit avastamas. Või, õigem oleks öelda, taasavastamas seda, mis endiselt alles. Mõni asi oli. Mõnda asja polnud. Näitks Fuze baari, kus oli selle linna kõige odavam õlu ning võimalus Briti talendishowdele kaasa elada.

Kris & Tuutu Yumbo Centeris

Too üdini vastik (vastik-vastik) kloun, kes baarides istujate rõõmuks möödakäijaid terroriseerib, oli muidugi alles. Mida nõmedamalt ohver ehmatab, seda kõvem aplaus ja jootraha. Normaalne, eksole. Sest mis võiks olla parem kui näituseks saada suudeldud mehe poolt, kes on näo lumivalge saapaviksiga üle võõbanud ning usub, et suurim rõõm on jagamisrõõm. Arvate, et selle kraami saab salvrätiga maha? Haa, mulle meeldib te optimism…

Ricky’s Cabaret oli alles – ja osa personalistki me suureks rõõmuks sama. Näiteks Martin, kes on ühtlasi selle baari kõige teenelisem teenindaja. Ja Hellon Earth, kes meenutab pisut halvastikasvatatud, aga heasüdamlikku hobust. Ja miss Vanity, keda me isekeskis pigem Pirjoks hüüame (ta näeb välja nagu Pirjo Levandi vanem ja paljukogenum õde. Või, noh, vend. Või, noh, sugulane igatahes).

Miss Hellon Earth

Miss Hellon Earth - või õigemini, osa ta tagumisest küljest :)

TJ’d, mu sügavate sündsusetute ihaluste objekti, ei olnud. Aga etteruttavalt ütlen vahele, et: tema me leidsime üles hoopis oma kodu lähedalt, homme läheme Tuutuga kaema. Tuutu nimelt avastas tänavalt dragide postri ja mina sealt TJ. Töötab, uskuge või mitte, kohalikus sports baris! Ja ma tahaks öelda, et kus veel võiks sports baris leida regulaarsete esinejate seast dragqueenist stand-up koomiku kui siin!).

Niisiis, me käisime Yumbos ja Tuutu pidas vastu nagu mishka, hindele viis pluss. Ja mis kõige parem, preili Hellon Earth (muide, WC seinal esineb ta näitlikul plakatil, mis selgitab, MIKS ei tohiks hügieenitarbeid, näiteks tampoone, wc-potti toppida!) – olles meid eelnevalt pika pilguga üle mõõtnud – teatas, et ta teab meid küll, me oleme need eelmise talve suvitajad. Igatahes oli ta äraütlemata kena ning käis suitsunälga kannatava Miss Juuni näkku kenasti oma sigaretti puhumas. Ja väitku Miss Juuni mis tahab, aga puhtakujulise altruismi kõrval nägin ma seejuures ta silmis ka kergelt pahatahtlikku tulukest.

 

 

A very class(y) act :)

Showlt lahkusime enne suuremate ebasündsuste algamist, ja et Miss Juuni vahepeal taaskordseid ooperistseene etendas ning kimedal häälel ahastas, kuidas talle ei meeldi iseendaga suhtes olla ja miks siis üldse ja kuidas küll TEMA alati just selleks ohvrikeseks osutub, siis tegime vahepeatuse kohaliku Kebabi kiirsöögileti ees. Muide, see ei aidanud – ülejäänud tee kuulasime ikkagi loengut ebaõiglasest maailmast ja, mis peamine, inimestest, kes TEDA piisavalt hinnata ei oska. Sest ega Miss Juuni rumal pole, sai aru küll, et kui suu toitu täis toppida, ei pruugi jauramiseks enam piisavalt lõua- ja keelelihaseid jaguda ja pidas paremaks nuuma hoopis kodus tarbida.

Täna aga otsustasime tiisikushaigele vaba päeva anda enda välja magamiseks. Ta, va uss, keelas meil Tuutuga kahekesi Las Palmasesse minna ja rääkis midagi ühistegevuse kasulikust mõjust meie kommuuni vaimsele tervisele – ja ometi, pärast pikka ja üsnagi veenvalt esitatud traktaati teemal, kuidas ta peab tervenemiseks magama ja vajab selleks teadmist, et meil ilma temata liiga lõbus pole, otsustas kogu me äraoleku hoopis netis maha lobiseda.

Aga, mis siis. Me tegime paaritunnise matka, otsisime üles kiirteed ületavad sillad (Bellavista suunal) ja käisime ühes seniavastamata kohalikus baaris einel. Tuutu kiitis oma hamburgeri üsna heaks, ehkki osa juustust kiskus välja. Minu salat aga… Noh. Midagi siin ilmas olen ma ju proovinud, eksole, ja kogemuse mõttes on asi kindlasti õpetlik, aga päris SEE mul siiski mõtteis ei mõlkunud, kui raskema kraami asendamiseks salati tellisin. Ehk siis tükeldatud viiner juustukuubikute, hapukurgi, valge sibula ning kurgisoolveega. Garneeringuks 2 värske kurgi viilu ja 4 tomatisektorit. I am not kidding (aga takkajärgi tundub, et ju see on pohmaseid külastajaid silmas pidades menüüsse võetud. Igatahes kinnitas ettekandja, et tegu olevat traditsioonilise salatiga mingist kindlast Saksa maakonnast).

Saksa salat ehk viiner juustu, hapukurgi ja sibulaga. Kurgi soolvees :)

*

Ah, üks asi veel! Meie toredad naapurirouvat – kõik kenasti 50 eluaasta piirimail või tiba üle – on endiselt õndsas teadmatuses me soome keele oskustest. Vestleme omavahel tervitusi vahetades püüdlikult lihtsas inglise keeles. Ja arvestades, et nad siin usinasti tantsuõhtutel käivad ning puhkuseseiklusi koguvad, mida siis hommikupoolikuti oma bungalonaabritega kohvikõrvaseks jagatakse, ei ole ma tihanud nende turvatundele hävitavat põntsu anda. Ehkki tuleb tunnistada, et siira heasoovlikkuse kõrval on selles ka teatav realitisarjalik võlu. Igatahes püsin ma hetkel veel üsna hästi kursis kohaliku soome kogukonna (era)eluga.