Täna EELK usuteaduste instituudist vesteldes oli jälle tore märgata, kuidas mu „trail of thought“ töötab ehk et kaks justkui seostumatut asja tulevad korraga meelde, sest ühenduskohad on minu jaoks olemas.
Ehk et küsimus, kas minna EELK UI’sse õppima või mitte, tuletas mulle meelde luuletuse, mis võtab kokku armastuse. Minu jaoks, minu väikeses argises universumis. Ilmselgelt on tõenäoline, et autori jaoks on kontekst ja ehk toongi sootuks teised, ent ma ei lase end segada.
Niisiis – Merike Hanni „Isiklik elu“.
Tulen kolmapäeval
annan kella
sügisastreid kimp
ja veidi hella
mälestusi on
ja ootust
Hilisõhtu laskub
kodulinna
tahad armastada
tahad minna
kohvi sees on
konjakit ja lootust
Täpselt see ongi see – et sul on koht, kuhu minna. Keegi, keda tead sind ootavat. Ka suvalisel kesknädalaõhtul. Eriti just suvalisel argipäevaõhtul. Kelle poole saadki kõmpida, omaenda tempos, läbi hämarduva linna ilma, et vahiksid kella ning püüaksid paanikas peostlibisevaid minuteid. Et saad minekust teha oma ootamise osa. Et su sees on heameel tahtmisest võtta lilled kaasa, sest selles minemises on argisusele vaatamata veel alles see miski ärev ja salaja värisev, mida viimati tundsid lapsepõlves oma sünnipäevakülalisi oodates. Et sa lähed, teadmata täpselt, miks. Sest nii on. Ja kõik on natuke vale ja natuke õige korraga. Sest kuskil su sees on üks pisike hääl, mis julgeb öelda: „võib-olla…“. Võib-olla üle pikkade aastate. Võib-olla esimest korda pärast seda, kui sa viimati veerandsaja aasta eest armuda tihkasid.
Ja et tema, ta ootab. Ja mis peamine, et ootab keegi, kes märkab. Seda, et su käed on lillekimbu ümber olnud märja paberi pigistamisest kanged ja hilisõhtune jahedus kraevahelt kondis. Ootab keegi, kes taipab su kohvi sisse konjakit kallata, sest teil on aega. Kasvõi terve igavik, kui vaja.
*
Ps. et mis seos on EELK’l ja sellel luuletusel? EELK – usuteaduste inistituut – teoloogiaseminar – kuuldud koolikogemus kooli kohta – raamatud „Kooliraha“ ja „Ümberõpe“ sellest – Merike Hanni – luuletus armastusest – jeerum, ma olen nii vana, aga ikka veel ootan midagi…
Pps. Ei, ma ei plaani sinna kooli minna. Kunagi mõtlesin-kaalusin, isegi tõsiselt, teoloogiaõpinguid, aga mulle tundub, et Eesti on selle jaoks vale. Või siis olen mina täiesti vale Eesti usuõpetuse jaoks.
