Puhkus, ajee…

29juuni09

Veetsime siis Tuutuga esimest ametlikku puhkusepäeva, ehkki me tegelikult juba reede õhtust saati lebotame siin. Ainuüksi fakt, et on esmaspäev ja kontorisse ronima ei pea (mis sest, et tööasju, nagu selgus, jagus nii poole päeva jagu) ja ka homme ja ülehomme mitte, tegi meele heaks.

Sai poodi ja parki ja kõike muud ka, mis ilusa ilma juurde kuulub.

Ning Eesti e-süsteemi üle väikest rõõmu tuntud – sest keset päeva saabus SMS, mis kolmapäevast neuroloogiaega meenutas ja andis ka telefoninumbri juhuks, kui tahaks loobuda. Väga kena ja viisakas neist. Nagu päris. KUI ma oleks selle ära unustanud, siis SMSi peale ma isegi helistaks ja vabandaks ja vabastaks aja kellegi teise jaoks. Nojah, arvestades seda, et aeg tuli juba aprilli alguses (või oli see märtsi lõpp?) regada, siis loobumismõtteid muidugi pole, tahaks ikka enne sügist juba masinas ka ära käia jõuda ja jõuluks ehk tulemused kätte… ülihelikiirusel nagu need asjad meil liiguvad.

Õhtu läks veel eredamalt. Nimelt panin omale tule otsa. Ega ise ei saanud arugi, kuhu see sigaretiots kadus, aga ühel hetkel hakkas Konn kahtlase näoga nuhutama ja teatas, et tossu tõuseb. Ei olnud lõke, püsti karates hakkas sülest sädemeid lendama. Kleidi matused toimuvad homme. Ning Zulu, mul on väga kahju, aga kui Sind ikkagi mingi eksituse läbi presidendi vastuvõtule kutsutakse, siis kleiti mul sulle enam laenata pole. Või kui, tuleb see must sõelapõhi kena kuldse tikandiga maskeerida…

Filed under: Traktaatia   |  3 Comments
Tags: puhkus, tuli otsas