Nojah, nüüdseks kuuldud kõigi teiste Jaanimuljed kah ja pilt puha klaar: Muhus oli kõikse parem. Kõikse rohkem kadakaid, kõikse kõveramad teed ja kõikse rohkem normaalseid inimesi.
Miss Juuni püüded väita, et neil oleks ka kõige ägedam olnud – kui vaid Juta poleks pidevalt mingit tüli üles kiskumas käinud, ei lasknud magada ei miskit, teised olla rahumeelselt trepil teed libistanud, kui juba ta hiilis lõuates (minu märkus, et lõugavalt on veidi nigel hiilida, leidis eiramist) – on tiba kahtluse alla seatud pärast kaaskannatajate (loe A ja loe B) blogide ülekaemist.
Nüüd istub ta, st Miss Juuni diivanil ja sõnumineerib. Klõbinatihedust arvestades peab vastas istuma kas kiirtulistaja või on adressaate peoga jagada. Aga mingid kummalised irved käivad lainetena üle ta päikesepunnilise näo ja mina löön, kahjurõõm silmis helkimas, seda kuuarvet kokku. Seekord veab kindla peale tal kah neljakohalised numbrid ette…
Ja taustaks mängib “Anastassia” (Disney) ning üks neljane tüütus on sundinud mind Wikipediat läbi tuustima Romanovite perekonnaloo, Rasputini osaluse ja Lenini kui potentsiaalse mõrvatellija osas. Krt, ja kell pole veel südaöödki löönud…
Filed under: Traktaatia | 1 Comment
Tags: jaan, jaanipäev, muhu


Vaidleks vastu, aga see tundub vist asjatu…pean ikka ise oma blogi kirjutama hakata, et oma ja õige versioon otse kirja panna…