Laupäevase kaardipeo eel- ja järelkajad
Pikemalt pajatan kunagi teinekord. Võib-olla. Ehk. Äkki. Või umbes nii.
Lühidalt kulges kõik kenasti – ja selgusid mitu üllatavat tõsiasja.
Näiteks selgus, et „60 minute makeover“ on täiesti teostatav ka ilma 30-pealise profimeeskonnata. Reedel laupäevaseks kaarditagumiseks atribuute vedades sain kerge jahmatuse osaliseks, kui „saab valmis“ seisukorras ruumid ühtlaselt saepurukihi ja laialipritsunud värviriismetega kaetud olid. VanemTeipar teatas rõõmsalt, et saab-saab, omagu ma veidi usku… Nunuh. Õndsad on need, kes ei usu ja siiski näevad, tahtsin talle vastu uriseda, aga ei urisenud, vaid piirdusin hoopis teiste diivaniveo pealtpassimisega – sest esimese trepikolmandiku peal oli selgeks saanud, et kontsad ei ole abiks ja poole trepi peal oli selge, et isegi VanemTeipari sussikud ei päästa mu jalgu Iga Kuramuse Astme peal kümnetonnise diivani alla jäämast. Nagu seepeale selgus, polnud minu abi üleüldse vajalik kah.
Järgmiseks lõunaks oli VanemTeipar prohvetiks osutunud (või on ta mõnes eelmises elus galeeriorjade pidamisega tegelenud), igatahes said õndsaks kõik uskumata nägijaks saanud ja selgus, et tõepoolest saab ühe ööga mõndagi ära teha.
Laupäeval selgus, et rahvas viitsib ennast ilusasti riidesse panna küll ja et isegi kaarte mängitakse, ehkki kohe alguses väike klikeerumine toimus – kaardimängijad ühte lauda, kaardimängu mängijad teise ja kolmandas kasutati juhust riiete seljast loopimiseks. Oli eluhea pidu, sest isegi mina ajasin mõningasele hulgale alkoholist päkad silma ja nagu hommikul selgus, on joomise vahelejätmiseks muidki loogilisi põhjuseid peale võimaliku lapsehoidja mängimise…
Oh, ja see selgus ka, et keegi on öösel teise makeoveri teinud ja suure osa topsikuid juba prügikotti ära pildunud, igal juhul oli koristama minnes pilt palju parem kui kardetud – ja et minu pidu polnud üldsegi kõige parem, see selgus ka. Sest vapramad lõpetasid lõunal veidi enne kahte. Normaalne.
Ja õhtuks hiljemaks oli selgunud, et Öös on Asju – kes sai õnnelikuks, kes sai vähemõnnelikuks ja kokkuvõttes võib selle ürituse suureks üleüldiseks teineteiseleidmiseks ja mõistmisotsimiseks tembeldada…
Aga jah. Minu meelest oli sheff. Ja mul on 400 fotot kah, kui keegi huvi tunneb.
Filed under: Traktaatia | 3 Comments
Tags: pokker
-
Kommentaarid
värvipincel on Kiirülevaade pärast neti … carol, see kolmas (v… on Hommikused külalised värvipincel on Elu veereb omasoodu (Playa del… krissu on Esmaspäevane kiirülevaade (pla… Carol on Esmaspäevane kiirülevaade (pla… Eturundus
Tasub kiigata
Blog.tr.ee
** Massaazhiekspress **
vot, see et inimesed viitsisid ennast kenasti riidesse panna, meeldis mulle kõige enam
Ent, mis seal salata, anna aga ettekääne ära võtta ning võetakse 
Minu lahtiriietumise ajal olid küll kahjuks kõik mu ilust pahviks löödud, nii et keegi ei taibanud õieti piltigi teha.
Aga mis peamine- in vino veritas! Inimesed näitavad mõnikord nägusid, mida pole õnnestunud nähagi aastate jooksul
Hehehee – carol, sa oled valel teel:))) Täiesti:)) Katsil on pildid kohe valmis ja need sinu pildid tulevad sealt:))
Ic, pildid ei kajasta pooltki seda emotsiooni mis kohapeal, Teid strippamas nähes, tekkis.
Teinekordki paluks