Nõginäod, russid ja muud debiilid
Täna oli meedias kaks uudist, mis sõna jõu üle mõtisklema panid. Üks rääkis solvavate kommentaaride kohta tehtud uurimusest, teine karile jooksnud laevast, mis immigrante vedas. Paralleel oli aga lihtne. Kui esimeses lahati venelaste ja homode peksmist avalikus veebiruumis ja jõuti tõdemuseni, et massikommunikatsioon on süüdi rassiviha tekkimises (ehk poliitilise korrektsusega on kultiveeritud arusaama, et Neeger on keegi inimeste alamliik: enne taolise nähtuse aktiivset jõudmist meie meediaruumi ei tuldud selle pealegi, et nahavärvi alusel võiks kedagi peksma hakata või et mõni sõna aitaks inimesi värvi järgi rohkem- ja vähemõigeteks lahterdada), siis teine, see laevauhuku artikkel… vot kinnistas neid arusaamu.
Tsitaat: „Vähemalt 18 Mustast Aafrikast pärit illegaalset immigranti, kes parema elu otsingul võtsid ette ohtlikku merereisi jõudmaks Jeemenisse, uppusid Adeni lahes. Veel 29 neegrit on teadmata kadunud. „
Välismaised uudisteagentuurid eelistavad sama teate osas oluliselt neutraalsemat sõnastust ja nimetavad nii kadunuid kui hukkunuid lihtsalt „people“ või „immigrants“, näiteks BBC ütleb sama asja nii: „At least 18 people have drowned and 29 are missing after a boat carrying illegal migrants sank in the Gulf of Aden, the UN’s refugee agency has said.“
Samalaadset taktikat, ehk teatud sõnadele mingi kõla andmisega ja vajadusel ka uudissõnade tootmist, kasutas kunagi Soviet, üks tuntumaid sõnakasvatusi on pedofiili evolutsioon pederastiks -> sest nii sai ühte patta panna nii lapse- kui meesteahistajad ja et Muud varianti võiks olla, näiteks kahe täiskasvanu vastastikusel kokkuleppel (ja hüval meelel) sõlmitud kooslust, ei nähtud ette. Normist kõrvalekalle. Praak. Aga praaki kommunistlikus vabariigis ei ole. Ja seesama üks sõna, mis võeti kõiki taolisi inimesi ühendama, tegi vajaliku töö ära: kui esimese Eesti vabariigi ajal oli homoviha üsna olematu (mitte et oleks mingi vikerkaarevaimustus olnud, aga see oli selline möödavaatamist eeldav veidrus), siis NLiidu ajajärk tegi vähemalt selles vallas puhta töö.
Ning üsna samamoodi on läinud ka kõigi nendega, kel mõni füüsiline või vaimne erivajadus küljes. Isegi meie sotsametnikud kipuvad „puuetega inimestest“ kõneledes just sellist sõnastust eelistama. Et puue. Puudujääk. Praak. Rääkimata sellest, et ka neutraalsemates lahendustes saab viga või puudujääk ikka enne inimest mainitud ja kohati teeb eesti keele imetabasus teistsugused lahendused suisa võimatukski. Pime mees. Ratastoolis naine. Downitõbine laps. Kurtide kool. Vähemasti on tänaseks ühiskond nii kaugele jõudnud, et peale Kundla-Jaani ja tema kaimude keegi „värdja“-terminit väga loopida ei taha. 25 aastat tagasi, mil ma algklasside jumbu olin, kasutati seda sõna nimelt just „alaarenenud“ ja „lollakate“, vahel ka füüsiliste iseärasustega õpilaste viisakamaks lahterdamiseks -> jah, just nimelt. Viisakamaks. Vägagi erksalt on meeles vahejuhtum, kus veidralt liikuvat koolivenda norinud poisid (ärge unustage, et tol ajal peeti erivajadustega inimeste avalikkuse ette ilmumist üsna halvaks tooniks) õpetajalt sõimata said – et jätku nad järele, ega too poiss polevat süüdi, et ta värdjas on…
Täna on vähemalt selles osas pilt hulka parem. Aga loodus tühja kohta ei sallivat – nagu uuringust lugeda sai, on nõginäod ja russid selle kauni koorma oma kanda saanud.
ps. hoooopis teises ooperist, et meie ajakirjanduse kvaliteedi kukkumiskolina eredamaid märke on fakt, et niinimetatud ajakirjanikud kasutavad sõnu, mille tähendust nad ei tea, ning hullemgi: pole kedagi, kellele vahele jääda või kes karistadagi oskaks.
Sõna “marginaalne” EI tähenda ebaolulist või tühist, vaid vastupidi: marginaalne on olulise otsustusjõuga, määrava tähtsusega, oluline, äärmuslik, servmine jne… Ainuüksi “kasumimarginaal” võiks ju teatavale optimistlikule noodile viidata, eksole. Ometi on see sõna 90% juhtudest käibel just millegi märkamatu ja vähemtähtsa tähisena.
- Google otsing – marginaalne müriaad nürimeelsust
- Võõrsõnastik selgitab sõna marginaalne
Filed under: Kultuur | Leave a Comment
Tags: sõnavabadus


No Responses Yet to “Nõginäod, russid ja muud debiilid”