Parim ametipost on avastatud

18juuni09

Kiikasin eile tööportaalides pakutavat, niiöelda omaenda valdkonda (ei, hoolimata faktist, et hetkel on mu lembeskaala olemasoleva leivaisa osas absoluutse nullpunkti lähedal, ei ole plaani lahkuda) ja leidsin tervenisti kaks asja, mis mu kulmud juuksepiirile kergitasid.

A: TTÜ otsib turunduse ja meediajuhti. Änksa. Ülesandeks turundustegevuse juhtimine  ja kommunikatsioonikanalite arendusstrateegia väljatöötamine. Vajalik meeskonna juhtimise oskus, rõõmus meel ja muu selline blahblah. Ah et palju palka pakutakse? Nojah. 5000 krooni. Bruto. BRUTO. Isegi tänase masu taustal tuli seda numbrit kaks korda vaadata.

B: Maailma parim ametinimetus on leitud! Abiks jälle CV Online tööportaal. Nimelt tuli fekaaladministraatoril see tiitel nüüd kellelegi salapärasele fökönyvelő-le loovutada. Niinii. Ja palun ütle seda nüüd kõva häälega 3 korda järjest : F-Õ-K-Ö-N-Y-V-E-L-Ö.

Et mu ungarikeele oskus piirdub terminitega “guljash” (gu-jaš), “Attila” (Eesti turismiarendaja Birks õpetas seda mulle Budapestis – et kui tänaval ära eksid või hätta satud, karju “Attila!” ja MÕNI neist miljardist Attilast on ikka kuuldekauguses); “pörkölt” (eestikeeli “ühepajamöks”); “letšo” (haaa!); “Budapest” (üllatus-üllatus), “milicija” (seda karjus mulle see debiilametnik, kes mind metroos piletita sõidu eest trahvis); “florint” ja “transilvaania” (hmm, mitte just parim valik kerge seltskondliku loba arendamiseks).

Nojah. Nüüd siis lisandus see főkönyvelő ka.

Kuidas kulgeks dialoog kauakadunud kaimuga?! Stiilis:

“Kuidas elad?”
“Hästi, a ise?”
“Kuule, ka hästi… Sa töötad ikka veel korstnapühkijana vää?”
“Ei, tead, ma olen nüüd fõkenõõken… äää… olgu. Töötu olen”

ps. see fõkönyvelö (jeerum, ma iga kord kontrollin kirjapilti!) peaks miskit finantsilist tähendama. Ühesõnaga raha ja pauerit. Kõlab sedamoodi kah, või mis?

Filed under: Kultuur, Sotsiaala   |  1 Comment
Tags: töö, ungari