Enne ametlikku afterpartyt sai läbi astutud Si-Si’st – ehk siis ajakirja KÖÖK andmetel Pärnu parimate söögikohtade viisikusse kuuluvast asutusest.
Et ma Ammende Villasse juba mitu aastat sööma pole sattunud, on võrdlus ehk ebakohane ja aegunud infol baseeruv, ent – Si-Si oli parem, igatahes igati oma positsiooni väärt.
Korralikku veisesteiki saab kahetsusväärselt harva, väitku enamik kokkasid mis tahavad, ja kui veidi abituna mõjuv teenindus (meie ingliskeelne osa seltskonnast vajas ettekandjaga suhtlemiseks abi) kõrvale jätta, oli tegu igas mõttes äärmiselt mõnna kogemusega.
Läheks veel, läheks nende hindade peale ja läheks rahuliku südamega – kas üldse mingit adekvaatsemat kriteeriumi annabki leida…
Nüüd on pärnakatest veel Lime Lounge puudu, siis saab listile tiiru peale.
Afterparty oli nagu üks aftekas ikka – alguses ei saanud vedama ja pärast tulin juba tulema. Oma tuppa jõudsin tagasi täpipealt Eesti euroloo ajaks. Ning jaaaaa, ehteestlasliku skeptikuna arvasin ma, et jutud Urban Symphony populaarsusest on pisut liialdatud
Sarjast „Maarja-Liis Ilusa plaat müüb Jaapanis rohkem kui Madonna“, eksole. Kus märkimata on jäetud, kui vana Madonna albumiga tegu ja mitu uuemat plaati tal veel müügil on
Ja jälle, ilus lõpp positiivsele päevale.
Kas ma juba mainisin, et viimasel ajal tunduvad seminarid jälle veidi paremad olevat? No et vahepealne laiskuseuss on tõestamisvajaduse tõttu välja juurimisel… Ajakava peab paika, asi sujub laitmatult ja kui korraldusmeeskonna salajutte arvestada, siis erinevalt mõnest kräunujast ei ole mul isegi oma hotellitoale ühtegi etteheidet. Kui vaid ise veidi vähem rääbakil oleks…
Filed under: E-turundus, Grafomaania, Traktaatia | Leave a Comment
Tags: 2009, restoran, pärnu, turunduskonverents, Pärnu Turunduskonverents 2009, si-si


No Responses Yet to “Pärnu Turunduskonverents 2009, vol4”