Kas ma olen emane laps?
Tuutu käis Tartus, vanavanaema sünniaastapäeva pidamas. See on esimene ilmsem indikaator, et Konnapoolne (muidu keskmisest noorepoolsem) suguvõsa hakkab lõpuks SINNA ikka jõudma, kus minu (märksa ehk märgatavalt vanem) suguharu juba aastaid tagasi jõudis.
Läksid bussiga.
“Mulle meeldib Tartu natuke rohkem kui linn.”
“Kui sa suureks kasvad, võid Tartusse elama kolida.”
“Mhh… kui ma suureks kasvan, siis ma pidin ju hoopis abielluma”
“Siis Tartust võidki omale mehe otsida.”
“Tallinnas on suurem valik ja ma tahan ikka valida ka!”
Nüüd on ta kodus tagasi, üsna rõõmus selle üle (ehkki puudus vaid ühe öö) ja teatas, et “ära muretse, nüüd ma ei lähe kohe kaua aega kuskile minema!”
Vedas aga oma poti elutuppa, jõllitas mõtlikult Oprah saatest paistvat Celine Dion’i ja küsis: “Kas ma olen emane laps?”
“Jaa, oled küll emane”
“Kas minust saab siis ema?”
*
Aga lastetus versus lapsesaamine teemal on juba draft algatatud 
Filed under: Traktaatia | Leave a Comment
Tags: huumor, lapse suu, Tartu
-
Kommentaarid
värvipincel on Kiirülevaade pärast neti … carol, see kolmas (v… on Hommikused külalised värvipincel on Elu veereb omasoodu (Playa del… krissu on Esmaspäevane kiirülevaade (pla… Carol on Esmaspäevane kiirülevaade (pla… Eturundus
Tasub kiigata
Blog.tr.ee
** Massaazhiekspress **
No Responses Yet to “Kas ma olen emane laps?”