Lendavad imikud

07juuni08

Nii, lugesin nüüd lõpuks läbi uudise trammiuste vahelt välja kukkunud imikust. Jah, õnnetusi juhtub, eksole. Ja ma ei olnud üldse kuigi agressiivselt meelestatud, kuni jõudsin Tallinna trammi- ja trollibussikoondise liiklusdirektor Meelis Tartu soovituseni, tsitaat järgnev: “Meelis Tartu paneb lapsevanematele ja vanematele inimestele südamele, et nad võiksid proovida siseneda juhile võimalikult lähedal asetsevast uksest, et juht neid kindlasti märkaks”

Jah, mõte hea, aga, raisk, ainsad ilma vahetoruta (see, mis trepi pooleks jagab) uksed on trammil TAGUMISED ja vankriga ei mahugi mujalt sisenema. Fakt, proovitud, kordi ise uksevahele jäädud, korra sinise seljaga lõpetatud ja üldiselt tahaks öelda, et käigu ta pekki ja sisenegu ise. Lapsevanker ei ole maailma märkamatuim asi ja kui liiklussaginas on kahtlusi, äkki siis kontrolliks või miskit?!

Uhhh, Tallinn võitis millaski “lapsesõbraliku linna” tiitli. Mille eest, aru ei saa. Enamik suuremaid toidukauplusi vankriga siseneda ei luba (et topin tite tekialuse vorsti äkki täis). Kõnniteedel on linnaservades auke rohkem kui tervet asfalti. Autodel on lubatud parkida majaseintele nii lähedale, et kohati polegi muud võimalust kui sõiduteel liigeldes liiklusummikuid põhjustada. Mittetoimivatest rampidest, mida mööda ratastoolis (või titekäruga) liigelda saaks, võib kirjutada terve raamatu. Madala põhjaga tramm on – aga peatus ja kõrgendatud kõnniteeserv asuvad trammiuksest 2m kaugusel ja vaata ise, kuidas selle vahemaa läbi lendad (ja ratastoolis on ka 20cm kõrgusel asuv trammipõhi täpselt 15cm jagu liig). Et lastehaiglas on elav järjekord ja põnnid seal kohati tunde ootavad, on ka traditsiooniks saamas. Sõjast sõime- ja lasteaiakohtade ümber on räägitud ka juba minutagi piisavalt.

Ma ei saa aru. Ausalt. Ei saa aru sellest, miks tõstetakse nutuse saja-paarisaja krooni võrra lapsetoetusi (kui nälg majas, ei pääste see katastroofist, ent summa summarum läheb kena kopika riigikassast maksma) ja toodetakse iibeprogramme ja koogutatakse teemal, kas ja milliseid ühe- ja seitsmekordseid toetusi leiutada, kui puudu on kõige elementaarsem: võimalused juba olemasolevate lastega toime tulla ilma, et niigi tiinus dementsuse all kannatavad emad iga päev närvivapustuse äärel oleks.


Filed under: Sotsiaala   |  4 Comments
Tags: , , , , , , , , ,

4 Responses to “Lendavad imikud”  

Feed for this Entry Trackback Address
  1. 1 Wild on Laupäev, juuni 7, 2008 said:

    Tõepoolest, ma ka ei saa aru, mida aeg edasi, seda vähem inimesed endi ja oma lastega toime tulevad (või lihtsalt kisavad sel teemal rohkem ja kõvemini?) ning eeldavad järjest enam ühiskonnalt ja riigilt, annetamata nt madalapõhjaliste trammide soetamise fondi sentigi.
    Ok, väiklane ja sapine iroonia, aga milliseid lahendusi Sa kirjeldatud probleemidele näed?

  2. 2 triinuo on Laupäev, juuni 7, 2008 said:

    no vanematele sõnu peale lugeda, vähemalt antud kontekstis, on ikkagi ja veel enam sapine. tagumine uks on see koht, kus sa nn tavatrammis oma käruga koogutad. ja kui lapsevanem on veel ebausaldusväärsem, siis on tal veel mõni laps kaasas… tavalisse trammi sisenedes tuleb käru ka u rinna kõrgusele tõsta. ja olukord, kus keegi appi tuleb on enam kui haruldane. alati on võimalik oodata ka magalat liiklsvahendit, kuid arvake ära, kui tihti juhtub, et see ei tule ettenähtud ajal… mina tänan taevast, et liigun kõigest kahe lapse ja käruga, mitte kepi või karguga. võiks hoopis teha üleskutse: kallid kaaskodanikud, raha meil mõistlikumate transpordivahendite ostmiseks pole, parkimisega on nagu on, tulge appi vanadele, noortele ja tittedele!

  3. 3 Krissu on Pühapäev, juuni 8, 2008 said:

    Ma annetaks küll, kas tead.

  4. 4 triinuo on Pühapäev, juuni 8, 2008 said:

    noh, alati on võimalik algatada mingi fond… meil on millegipärast lugu selline, et ühistransporti on pealinnas üsna tülikas kasutada, eriti teatud piirkondades, parkimisega on nagu on, kütuse hind tõuseb mõnusas tempos jne. ja mis veel – tehti keskhaigla ja kesklinna lastepolikliiniku juurde tasuta parkimisala 2 tunniks. ma märkasin juba üsna alguses, et seal pargivad ka kõik ümbruskonnas poodlevad ja asju ajavad kodanikud. nüüd on see ka ajakirjandusse jõudnud. aga kui trammi ukse vahele jääte – põüdke ikka ise ette vaadata. kusjuures – hobujaama peatuses on nii vähe liikumisruumi (jalakäijatele), et ma juba ammu imestasin, et õnnetusi pole…


Leave a Reply